Mäestikud ja mägismaad
Gloobusel või maakera loodusgeograafilisel kaardil on kõrgema pinnamoega alad – mäestikud ja mägismaad – tähistatud kollase ja pruuni värvusega. Sama värvi on ka tasase pinnamoega kiltmaad, sest nad asuvad kõrgel – kõrgemal kui 500 m. Enamasti on mäestike ja mägismaade jalam üleminekuline, seega on raske määrata kohta, kus täpselt algab mäestik ja lõpeb tasandik. Kui mäestik ulatub kõrgemale lumepiirist ehk, teisiti öeldes, on alaliselt kaetud lumega, siis on ta kaardil valge. Üldistades saab meie planeedi maismaal eristada kahte peamist mäestikuvööndit. Üks on põhja-lõuna-suunaline vöönd (Kordiljeerid ja Andid) läbi Põhja- ja Lõuna-Ameerika. Teine on läänest itta kulgev vöönd – Vahemere äärest läbi Euraasia kuni Malai saarestikuni.
Vaata Piret Voivodi esitlust mäestikest
Mäestikud on kõrged, tugevasti liigestatud pinnavormid. Nad moodustavad mäeahelikest ning nendevahelistest orgudest ja nõgudest. Paljudes kohtades ulatub mäestike üldkõrgus mitme tuhande meetrini üle merepinna ja pikkus tuhandete kilomeetriteni.
Mäestikes on ka suhtelised kõrgused suured. Tuletame meelde, et mägi on kokkuleppeliselt pinnavorm, mille kõrgus jalamilt ületab 200 m, madalam on küngas. Sõltuvalt mäestiku vanusest võivad mäeharjad olla hambulised ja teravad või ümarad ja lamedad. Orud aga sügavad, järskude veerudega ja kitsad või hoopis laiad, laugete veerudega ja madalad. |
Mägismaal vahelduvad kõrgendikud ja kiltmaad lamedapõhjaliste nõgudega. Mägismaad on kujunenud pika aja jooksul mäestike kulumise tagajärjel. Mäestikud pinnavormidena on enamasti nooremad, mägismaad vanemad.
Piki Põhja-Ameerika lääneosa kulgevad Kordiljeerid, mille kõrgeim tipp on McKinley (6193 m). Lõuna-Ameerikat läbib enam-vähem põhja-lõuna suunas maailma pikim mäestik Andid, kõrgeim timm Aconcagua (6960 m). Kordiljeeride koosseisus on tasasemaid alasid, nagu Suur nõgu, Mehhiko kiltmaa ja mitmeid eraldi paiknevaid mäeahelikke, ulatuslikum neist on Kaljumäestik. |
Ka Andid on liigestatud paljude mäeahelike ja sügavate orgudega, mille vahel asuvad tasasemad alad. Mõlemas mäestikus ja nende lähialadel esineb sageli maavärvinaid ja vulkaanipurskeid. Ahelikevahelistes kuivades nõgudes on kõrbealasid.
Keerulisem on teine suur mäestikuvöönd. See algab Atlandi ookeani äärest Aafrika põhjaosast Atlase mäestikuga, seejärel tulevad Püreneed ja Apenniinid, Alpid ning Karpaadid Euroopas. Mäestikuvöönd jätkub Aasias Kaukasuse, Iraani kiltmaa, Himaalaja ja Tiibeti kiltmaaga. Ka siin vahelduvad kõrged mäeahelikud tasasemate pinnavormidega. Alpides paikneb Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4810 m) ja Himaalajas maailma kõrgeim mäetipp Džomolungma (8846 m). Selleski vööndis ei ole maavärinad haruldased. Ka väljaspool nimetatud kahte vööndit on ulatuslikke mäestikke ja mägismaid. Need on tekkinud väga ammu laamade piiridel ja praeguseks on nad madalamaks kulunud: Apalatšid Põhja-Ameerikas; Skandinaavia, Uurali, Tian Shani ja Altai mäestikud Euraasias; Suur Veelahkmeahelik Austraalias; Draakonimäed Aafrikas. Mägismaadest on suuremad näiteks Brasiilia ja Guajaama mägismaa Lõuna-Ameerikas, Etioopia mägismaa Aafrikas. |
Kõrguse algusel võib jaotada mäetikud kolme rühma: kõrg-, kesk- ja madalmäestikud. Kõrgmäestikud on näiteks Alpid, Andid, Kaukasus, Himaalaja, mis ulatuvad vähemalt 3000 m. Nende hambulised tipud on kaetud sageli jää ja lumega isegi ekvaatori piirkonas. Nõlvad on järsud, orud aga kitsad ja sügavad, tavaliselt on need noored mäestikud. Keskmäestikke, mis on 1000–3000 m kõrgused, iseloomustavad suhteliselt lauged nõlvad ja ümarad tipud. Kõige väiksemate kõrgusvahedega ja alla 1000 m merepinnast on madalmäestikud, tavaliselt vanad mäestikud.
Maakera kaheksa kõrgemat mäge asuvad Himaalajas, mis sanskriti keeles tähendab "lume kodu". See nimetus on igati õigustatud, sest enamik Himaalaja tippe on kaetud lumega ning ulatuvad keskmiselt 6000 meetrini merepinnast. Maakera kõrgeimal mäetipul Džomolungmal käisid 1953. aastal esimesena Uus-Meremaa alpinist Edmund Hilary ja Nepali šerpa Tenzig Norgay. Esimese eestlasena jõudis Everesti tippu Alar Sikk 2003. aastal. |
Jäta meelde: mägi, mäestik (kõrg-, kesk- ja madalmäestik), mägismaa.