Tasandikud
Tasandikud on laialdased tasase pinnamoega alad maismaal või merepõhjas. Maismaal eri kõrgustel asuvaid tasandille nimetatakse erinevald. Kõrgusvahed tasandiku piires ei ületa 200 meetrit. Kogu Eesti on seega üks tasandik, osake suurest Ida-Euroopa lauskmaast ehk Vene tasandikust. Ometi on meilgi oma mäed ja kõrgustikud, sest tasasema pinnamoega riikides loetakse mägedeks ka madalamaid künkaid, Eestis on sellised näiteks Munamägi, Emumägi, Vapramägi jt. Kogu maakera mõõtkavas paikneme aga tasandikul.
Maakera maismaast hõlmavad tasandikud umbes kolmandiku. Tasandikke liigitatakse nende kõrguse järgi merepinnast. Mõned tasandikud mandrite sisealadel paiknevad maailmamere tasemest madalamal, neil puudub ühendus ookeaniga ja seetõttu ei le nad vee all. Selliseid tasandikke nimetatakse alamikeks ja neid tähistatakse üldgeograafilisel kaardil tumerohelise värvusega. Suurim on Kaspia alamik. Ta asub ulatuslikus nõos paiknevast Kaspia merest, mis tegelikult on järv, põhja pool. Et Kaspia mere tase jääb allapoole maailmamere taset, on alamik kõige madalamas kohas merepinnast 28 m allpool. See tähendab, et koha üldkõrgus on –28 m.
Maakera maismaast hõlmavad tasandikud umbes kolmandiku. Tasandikke liigitatakse nende kõrguse järgi merepinnast. Mõned tasandikud mandrite sisealadel paiknevad maailmamere tasemest madalamal, neil puudub ühendus ookeaniga ja seetõttu ei le nad vee all. Selliseid tasandikke nimetatakse alamikeks ja neid tähistatakse üldgeograafilisel kaardil tumerohelise värvusega. Suurim on Kaspia alamik. Ta asub ulatuslikus nõos paiknevast Kaspia merest, mis tegelikult on järv, põhja pool. Et Kaspia mere tase jääb allapoole maailmamere taset, on alamik kõige madalamas kohas merepinnast 28 m allpool. See tähendab, et koha üldkõrgus on –28 m.
Madalikud
Need tasandikud, mille kõrgus meretasemest ulatub kuni 200 meetrini, on madalikud. Siia rühma kuuluvad rannikualad või suurte jõgedega seotud piirkonnad, mis on enamasti üsna tasase pinnamoega. Maailma suurim madalik on Amazonase madalik. Ulatuslikud on ka Lääne-Siberi, Mississippi, Mesopotaamia, Induse-Gangese ja teised madalikud. Nii mõnigi üldkõrguse järgi madalik võib kanda tasandiku nimetust. Näiteks Suur Hiina tasandik, valdavalt üldkürgusega kuni 50 m merepinnast, on tegelikult tüüpiline madalik. Maa-alade rangelt meetri järgi jaotamist tasandikeks või madalikeks tegelikult ei olegi olemas. Iga geograafilise paikkonna kohta võib olla kasutusel kas üks või teine nimetus. Lauskmaad
Tasandikud võivad olla ka veidi lainjad või künklikud. Selliseid liigestatud tasandikke nimetatakse lauskmaadeks. Uurali mäestikust kuni Läänemereni laiub Ida-Euroopa lauskmaa. Lauskmaa piires võib olla alasid, mille üldkõrgus on üle 200 m. Suhtelised kõrgused on aga enamasti väikesed, alla 200 m. |
|
Kesktasandikud
Mere tasemest 200–500 m kõrgusel asuvaid tasandikke nimetatakse kesktasandikeks. Need jäävad meredest kaugemale, paiknevad suurte mäestike jalamil ning on rohkem liigestatud (suhtelise kõrguste vahed on suuremad) kui tasandikud. Kesktasandike hulka kuulub suur osa Sahara ja Austraalia kõrbealadest, Põhja-Ameerika Kesktasandik jt. |
Kiltmaad
Kõrgemal kui 500 m merepinnast asuvaid tasandikke nimetatakse kiltmaadeks, ka kõrgtasandikeks või kõrglavamaadeks. Tüüpiline näide on Põhja-Ameerikas asuv Suur tasandik. Kiltmaad on kujunenud kas madalamate tasandike kerkimise või vanade mäestike kulumise tagajärjel. Maailma kõrgeim ja ulatuslikem kiltmaa asub Euraasias. See on Himaalaga kõrgmäestikust põhja pool paiknev Tiibeti kiltmaa, mis asub 4500–5000 m üle merepinna. Kiltmaid liigestavad kuni 1000 m sügavused jõgede poolt kivimitesse uuristatud järsuseinalised kanjonid ja kuristikud. Suurtest kiltmaadest on tuntud ka Mehhiko, Kesk-Siberi, Iraani, Dekani jt kiltmaad. |
Vaata Piret Voivodi esitlust tasandikest
Jäta meelde: tasandik, kesktasandik, madalik, lauskmaa, kiltmaa.