Pinnamoe muutumine aja jooksul
Inimese silma jaoks näib maapind olevat püsiv ja igavene. Nii see ometi pole, pinnamood on pidevas muutumises. Muutuste iseloom ja ulatus sõltuvad kohast ja vaadeldavast ajaperioodist.
Maa-sisesed protsessid, mis avalduvad maavärinate ja vulkanismi kaudu, on aktiivsed laamade liikumisega seotud piirkondades. Suuremat osa Maa pinnast need protsessid aga oluliselt ei mõjuta. Küll aga mõjutavad Maa pinda ja maakoore ülemist osa välimised loodusprotsessid, nagu tuule, vooluvee, põhjavee tegevus, merevee liikumine, jää, murenemine. Oluline pinnamoodi mõjutav tegur on ka inimtegevus.
Kuhjepinnavormid ja kulumispinnavormid
Tekkinud pinnavormide puhul eristatakse kuhje- ja kulumispinnavorme. Need on enamasti omavahel seotud – ei saa olla üksnes materjali kuhjamist, mille tagajärjel tekib pinnavorm, kusagil peab toimuma vastukaaluks ka kulutamine. Kuhjepinnavormid on näiteks rannavallid, luited, deltad; kulumispinnavormid aga jäärakud, orud, karstilehtrid.
Maa-sisesed protsessid, mis avalduvad maavärinate ja vulkanismi kaudu, on aktiivsed laamade liikumisega seotud piirkondades. Suuremat osa Maa pinnast need protsessid aga oluliselt ei mõjuta. Küll aga mõjutavad Maa pinda ja maakoore ülemist osa välimised loodusprotsessid, nagu tuule, vooluvee, põhjavee tegevus, merevee liikumine, jää, murenemine. Oluline pinnamoodi mõjutav tegur on ka inimtegevus.
Kuhjepinnavormid ja kulumispinnavormid
Tekkinud pinnavormide puhul eristatakse kuhje- ja kulumispinnavorme. Need on enamasti omavahel seotud – ei saa olla üksnes materjali kuhjamist, mille tagajärjel tekib pinnavorm, kusagil peab toimuma vastukaaluks ka kulutamine. Kuhjepinnavormid on näiteks rannavallid, luited, deltad; kulumispinnavormid aga jäärakud, orud, karstilehtrid.
Pinnamoe ja -vormide muutumise tegurid Vooluvesi Väga oluline on maakera pinnamoe kujunemisel vooluvee tegevus. Pärast paduvihmasid või lumesulamist kannavad ajutised vooluveed nõlvu mööda lahtist murendmaterjali madalamale või uuristavad järsuveerulisi, isegi mitmekümne meetri sügavusi jäärekuid ehk uhtoge. Neile lisanduvad iga vihmasajuga uued lisaorud ja nii saavad kahjustatud suured viljakandvad alad. Vooluvee kulutavad ja uhtuvat tegevust nimetatakse vee-erosiooniks. Jõgede erosioon seisneb kallaste ja jõesängi uuristamises ning materjali ümberpaigutamises jõesängis. Allavoolu kantav materjal setib uuesti seal, kus jõgi on aeglasema vooluga. Teinekord võib vooluga kantud peenike materjal ummistada jõesuuet – nii moodustuvad ulatuslikud veealused madalikud ehk deltad. Põhiplaanilt on deltad enamasti kolmnurksed ja neid liigendavad jõe jagunemisel tekkinud mitmed harujõed. Delta kasvamine võib lõppeda madala mere täitumise ja seeläbi maismaa laienemisega. Nii on kujunenud näiteks Suur Hiina tasandik ja mitmed suured madalikud: Mississippi, Amazonase, Lombardia madalik. |
Põhjavesi
Ka põhjavesi võib pinnamoodi kujundada, kui kivimid, näiteks lubjakivid, lahustuvad sellised määrani, et tekivad maa-alused õõnsused ja maapind langeb sisse. Nähtust tuntakse karsti nime all. Karst mõjutab rohkem lubjakivi, dolomiidi, kivisoola ja kipsi-alasid. Maailma pikim karstikoobas on Mammutikoobas (üle 500 km) USAs. Eestis tuleb ette mitmesuguseid karstivorme Põhja-Eestis (Kostivere, Uhaku, Kuivajõe jt). Pinnasekihi liikumine Pinnamoodi kujundab vahel ka järskudel nõlvadel savikal pinnasel pinnasekihi liikumine. Pinnas muutub libedaks ja hakkab allapoole libisema. Nii tekivad maalihked. Mägistel aladel ohustavad maalihked sageli teid ja asulaid. |
Jää
Tähelepandavat mõju võib pinnamoele avaldada jää, täpsemalt liustikud. Liustikud mõjutavad pinnamoodi kõige rohkem kõrgmäestikes. Seal liiguvad nad oma raskuse mõjul mööda nõlvu allapoole, sest kõrgemal lisandub üha uut lund. Teekonnal kujundab liustik endale sobiva, sageli U-kujulise oru. Jää murrab mäenõlvadelt kivitükke, liiva ja kruusa ning kannab seda endaga kaasa. Sellist ebaühtlase koostisega kivimmaterjali nimetatakse moreeniks. Allpool liustik sulab ja jätab moreeni vallidena maha. Eesti pinnavormid – Suur Munamägi ja teised künkad – ongi valdavalt mandriliustiku looming. Mandriliustike hiilgeaeg pinnamoe kujundamiselsai aga otsa umbes 10 000 aasta eest, kui viimased liustikud põhjapoolkeral sulasid. Tänapäeval esinevad ulatuslikud mandriliustikud Gröönimaal ja Antarktises. |
Tuul
Kuivadel aladel, kus maapinda ei kaitse taimestik, kulutab, kannab murendmaterjali edasi ja kuhjab seda ka tuul. Tuul keerutab üles ning toimetab edasi peenikest ja jämedamat liiva, lihvides ja lõhkudes kivimeid. Sõltuvalt tuule tugevusest, liivaosakeste suurusest jne, võivad aja jooksul kujuneda väga omapärase kujuga sambad ja looduslikud skulptuurid. Lõpuks need lagunevad ja maapind tasandub.
Lahtise liivaga aladel, kus tuuled on ühesuunalised, kuhjuvad luited, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Tüüpilised luited on kaarekujulise läbilõikega (kaarluited). Mõned luited meenutavad püramiidi. Enamasti on aga luited lainelise harjaga ja vallikujulised pinnvormid. Tuul kannab liivaosakesi mööda tuulepealset nõlva üles, kust nad, jõudnud harjale, varisevad tuulealust nõlva mööda alla. Järjepidev liiva kuhjumine paneb luite liikuma kiirusega mõnikümmend sentimeetrit kuni mitusada meetrit aastas.
Kuivadel aladel, kus maapinda ei kaitse taimestik, kulutab, kannab murendmaterjali edasi ja kuhjab seda ka tuul. Tuul keerutab üles ning toimetab edasi peenikest ja jämedamat liiva, lihvides ja lõhkudes kivimeid. Sõltuvalt tuule tugevusest, liivaosakeste suurusest jne, võivad aja jooksul kujuneda väga omapärase kujuga sambad ja looduslikud skulptuurid. Lõpuks need lagunevad ja maapind tasandub.
Lahtise liivaga aladel, kus tuuled on ühesuunalised, kuhjuvad luited, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Tüüpilised luited on kaarekujulise läbilõikega (kaarluited). Mõned luited meenutavad püramiidi. Enamasti on aga luited lainelise harjaga ja vallikujulised pinnvormid. Tuul kannab liivaosakesi mööda tuulepealset nõlva üles, kust nad, jõudnud harjale, varisevad tuulealust nõlva mööda alla. Järjepidev liiva kuhjumine paneb luite liikuma kiirusega mõnikümmend sentimeetrit kuni mitusada meetrit aastas.
Jäta meelde: kuhjepinnavormid, kulumispinnavormid, liustik, erosioon, delta, karstikoobas, liivaluide, moreen.